Töötaja tahab vabadust

Töötajale kõige olulisemaks sõbralikkuse väljenduseks on selge ja arusaadav kommunikatsioon teemal "Miks me midagi teeme ja kuidas töötaja panus sellele kaasa aitab?". See lisab tööle mõtte ning näitab töötajale, et tema panus on oluline. 

Teine oluline element on sõbralikkus ise, millega käib kaasas ka ülemuse ja alluva piiri kaotamine, samas autoriteedi ja liidri rolli säilitades. Tänapäeva töötajad tahavad tunda ennast ülemustega samaväärsetena – nad tahavad öelda juhile otse välja, kui neile on mingi asi ettevõttes vastuvõetamatu. Seda julgetakse teha ainult siis, kui seda toetab ettevõttekultuur. Siin ei tohi olla erandeid, seda peavad tundma organisatsiooni kõik töötajad. Kas nad seda kasutavad või mitte, jääb juba nende otsustada.

Töötajad vajavad ka vabadust. Vabadust töötada siis, kui nad tahavad, ja seal, kus nad tahavad. Tänapäeval elementaarsena tunduvat vabadust on siiski keeruline juurutada, sest see saab tegelikult ilma mõlemapoolsete südametunnistuspiinadeta toimida ainult siis, kui töötajate ja tööandja vahel on tugev usaldus ning vähegi mõõdetav tulemuste süsteem. Kogu töösuhe peaks muutuma ajalisest suhtest eesmärgi ja usalduse suhteks.

Kuidas on võimalik võita töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte konkurss, kui võitja meeskond tegutseb mõni aasta tagasi loodud alustavas ettevõttes, millel ei ole veel nii palju raha, et ehitada nn kõigi mugavustega kontor, pakkuda töötajatele palju soodustusi ja maksta kõrgeid palkasid? Olen eelnevalt konkursil osalenud ka ettevõttega, millel olid rahalised võimalused oluliselt paremad, aga nii kõrged kohad jäid kättesaamatuks. Proovime ikka oma vigadest ja, veel rohkem, õnnestumistest õppida.

Sõbralikkus on enamasti midagi sellist, mida rahaga osta ei saa. Raha ja soodustused aitavad inimestel ennast paremini tunda, aga tõelise sõbra tunned ära siis, kui on raske ja pingutad koos partneritena ühise eesmärgi nimel. Siis pead ettevõtet juhtides fookuse seadma mujale. Ja oluline on seda fookust mitte unustada ka siis, kui ettevõttel on rohkem raha, sest ilma selleta jääd ikka keskpäraseks tööandjaks.